Ülesanne 3

IT roll erivajadustega inimestele.

Infotehnoloogia mängib väga olulist rolli meie igapäevaelus. 2008. Aasta EMOR uuringu järgi on 17-74 aastaste inimeste seas 67% arvutikasutajaid. Kodus omavad arvutied 56% sama vanusegrupi inimestest ning Internet on olemas 52% -l. Keegi ei kujutaks kaasaegset ühiskonda ette ilma arvuti või internetita. Kindlasti on need kaks eelnimetatud väga olulisel kohal ka erivajadustega inimeste seas. Kui mõned ajad tagasi arvati, et arvuti on mõeldud vaid noorele õppija ja praegustele generatsioonidele, siis tänapäevaks on see müüt purustatud – arvutit suudab kasutada, olenemata vanusest, soost või muudest omapäradest. Vajalik on vaid tahe ja veidike juhendamist.
Nii nagu tavainimestele, on ka erivajadustega inimestele arvuti kasutamisel mitmeid funktsioone. Paljud kasutavad seda peamiselt meelelahutuseks, igapäevaste toimetuste kegemaks muutmiseks või enese teadmiste täiendamiseks. Teiste jaoks võib arvuti olla ka töövahendiks. Meeldiv on teada, et infotehnoloogia muutub üha kättesaadavamsk ka erivajadustega inimestele.
Tänapäeval pakutakse puuetega inimestele erinevaid arvutikoolitusi. Üheks õppepakkujaks on Tallinna Puuetega Inimeste Koda, kes korraldab regulaarseid tunde nii algajatele , kui ka edasijõudnutele. Paljudes taolistes ühinguteks on avatud arvutiklassid, kus on võimalik kasutada Internetti. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et enamikes taolistes asutustes töötavad ka professionaalsed õpetajad, kes on vajadusel valmis juhendama ning jagavad abi ning soovitusi.
Aastat 2004 tegelevad Microsoft Eesti, DHL ja IT Kolledz, SA heategevusprojektiga, kus kogutakse firmade kasutatud arvuteid, et neid siis jagada erivajadustega inimestele. Projekti eesmärgiks on firmade kasutuses olevate arvutitele uute omanike leidmine. Ideealgatajad leiavad, et Internet ja arvutid võiksid olla kättesaadavad ka neile inimestele, kes mingil põhjusel ei suuda seda endale lubada. Lisaks arvatakse, et kui üks arvuti on kuskil oma eesmärgid täitnud, suudab ta veel eduakalt teenida mõnda teist inimest kergemate tööde tegemiseks. Selleks on muidugi vaja arvutid, monitorid ja klaviatuurid kokku korjata, kontrollida., komplekteerida ja töökorda seada. Tulemuseks peaks olema töökorras arvutid, mis sobivad tavakasutajale lihtsamate protsesside elluviimiseks. Näiteks tekstitöötlus ja Interneti kasutamine.
Prokjetijuhid on veendunud, et inimesed, kellel on rohkem võimalusi, ressursse peaksid vastavalt võimalusele andma oma panuse ühiskonda, et kõigil oleks võrdsed tingimused. See kõik kokku annab eduka, turvalise ja õnneliku ühiskonna. (http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=398)
Ära tuleks märkida, et tegemist pole olnud ühe aastase projektiga, varsti võib taolist ettevõtmist nimetada traditsiooniks (vaata lisa, kuhu on projekt tänaseks arenenud http://www.vaatamaailma.ee/?p=268) Taoline projekt annab paljudele erivajadustega inimestele võimaluse arvuti kaudu saavutada rohkem iseseisvust. Interneti kaudu on võimalik hoida end kursis igapäevasündmustega, suhelda, leida vajalikku infot, meelelahutus võimalusi ja palju muud. Tänapäeval saab Interneti kaudu maksta makse, teha ülekandeid, tellida riideid, süüa, mööblit ja palju muud igapäeva eluks vajalikku. Interneti kaudu võib saada abi juriidiliste kui ka isiklike probleemide lahendamiseks. Lisaks on võimalus leida sõpru, kaaslasi, avaldada oma mõtteid, aidata teisi ning paluda ka ise abi. Ühesõnaga võib teha kõike, mida on vajalik aktiivseks ja täisväärtuslikuks eluks.
Arvuti kasutamisoskus annab võimaluse eksisteerida ka tööturul. Palju liikumispuudega inimesi on leidnud tasuva elukutse. Arvutit töövahendina kasutades võib leida tööd andmesisestajatena, veebi lehti luues, arvuti hooldajana, admininistraatorina…jne. Töö arvutiga saab tagada ka võimaluse töötamiseks oma kodus. See tähendab, et igapäevast kontoris istumist ei peeta vajalikuks ning inimene saab oma asjad tehtud kodustes tingimustes. Tööalaseid kontakte saab hoida ka telefoni, e-mailide, Skype või MSN – I kaudu.
Arvuti võib suureks abiks olla ka vaegnägijatele, lisaks tuleb leida vaid abivahendid, milleks võib olla kõneprogramm e kõnesüntesaator, punktkirja riba või suurendusprogramme. Taoliste vahendite olemasolu võimaldab aruvutit kasutada võrdväärselt nägijatega.
Üks huvitav areng erivajadustega inimeste jaoks toimus 2008. Aastal Tartu Ülikooli raamatukogus hakkas erivajadustega lugejaid teenindama ligi poolsada tuhat krooni maksnud lugemisteler. Aparaat töötab väga lihtsalt, tuleb vaid raamat või ajakiri sinna alla torgata ja ekraanile ilmub tekst, mida saab vajadust mööda kuni nelikümmend kuus korda suurendada. Teler tuli raamatukogus täiesti tühjale kohale: enne polnud seal vaegnägijatele selliseid erivahendeid. Alguses mõeldi ka spetsiaalsete luupide soetamise peale, kuid lugemisteleri eeliseks on see, et ta võimaldab tekitada ka tehisvärve: mõned vaegnägijad näevad nimelt vaid teatud värve ja jutt peaks ekraanil olema just seda tooni. Aasta algusest raamatukogus olnud raamatutekste inglis- ja soomekeelseks kõneks muutev arvuti töötab nüüdsest ka eesti keeles. Raamat pannakse skännerile, tekst jookseb ekraanile ja arvuti loeb selle nägemispuudega inimesele eesti keeles ette. Vabatahtlikud aitavad sisse lugeda ka audioraamatuid, et nägemispuudega inimesed saaksid kodus õppida.
Hea on mõelda, et kiires infotehnoloogia arengus mõeldakse ka erivajadustega inimestele, et kaasata ka neid tavaühiskonda ning muuta neid võrdväärseteks partneriteks tööturul.

Töö koosatmisel kasutasin:
Puutepunkti kodulehekülg : http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=398
Vaata Maailma kodulehekülg : http://www.vaatamaailma.ee/?p=268