Friday, May 6, 2011

Õpiobjekt!


Tere jälle!

Ei ole saanud ma lindudest kaugemale ning nende maailmas olen veetnud viimase nädala! See on olnud meeldiv kogemus!

Teatan rõõmuga, et õpiobjekt on valmis, millega on võimalik tutvuda SIIN

Õpiobjekti loomine raske ei olnud. Kasutasin nii juhendit, teiste soovitusi, kui ka ohtralt katse-eksitus meetodit. Tulemusega olen igati rahul, sest suur töö on tehtud!

Thursday, April 28, 2011

Eesti Loodus


Kui meie projekt tekitas huvi lindude vastu, siis soovitan soojalt lugeda aprilli Eesti Looduse numbrit, sealt võib leida nii mõnegi põneva artikli lindude ja nende tegemiste kohta!

Meie õpiprojektist


Saime siis oma õpiprojekti valmis! :) Protsess oli küll kohati vaevaline, aga tulemusega olen rahul. Loodan, et ka teised! Idee tuli Annikalt, kes oli kingituseks saanud ühe vahva linnuraamatu. Sellest siis sündis mõte teha rahvusvaheline projekt Euroopas elavate lindudest ja nende eluviiside tutvustamiseks 7. klassis õppivatele Euroopa õpilastele. Otsustasime projekti kaasata Eesti, Soome, Rootsi, Läti ja Leedu õpilased, igast riigist üks klass. Ühe õppeaasta vältel on õpilased haaratud erinevatesse tegevustesse, eesmärgiga tõsta nende teadlikkust loodusest ja lindudest. Samuti arendatakse omavahelist suhtlemisoskust nii klassikaalastega, kui ka eakaaslastega välisriikidest. Projekti lõpus toimub ühine suvelaager Eestis, kus võetakse aasta jooksul saadud kogemused kokku ning veedetakse üheskoos meeldivalt aega!
Täpsemalt loe projekti kohta SIIT ning vaata ka ESITLUST.

Sunday, April 24, 2011

Tere jälle!


Olen jõudnud oma õpingutega magistratuuri, õigemini peaks (peab) minust saama eripedagoog-nõustaja. Seega koolitee jätkub ning teadmised täienevad ja kinnistuvad! Jätkan oma sissekandeid seoses õppeainega "Haridustehnoloogia". Tänu (meeldivale) asjaolule, et bakalaureuse õppes said mitmesugused haridustehnoloogilised ülesanded juba tehtud, siis nüüd saab ajaveeb vaid vaid kõige olulisemaid värve juurde. Selle üle saab mul olla vaid hea meel! Juba on ajaveebi lisandunud "Lingid" ja "Õppematerjalid". Samuti on valmimas nii õpiobjekt kui ka rahvusvahelise õpiprojekti kavand.

Meeldivat lugemist kõigile!

Sunday, October 11, 2009

Katri kodulehekülg

Tutvusin Katri kodulehekülgjega. Tegemist oli hunte kirjeldava kodukaga, tean, et hunt on tema üheks lemmikuks ning see annab juba asjale lisaväärtuse. Kõik lingid kodukal avanesid, jutt oli lihtne ning loogiline, olemas olid ka pildid. Kõik nõudmised olid samuti täidetud.
Katri saab minu poolt maksimumi!

Saturday, September 19, 2009

Ülesanne 6





Internetisuhtlusest!


Internetti ning erinevaid veebikeskkondi kasutan ma igapäevaselt Leida, aga kohta, kus oleks hea ja lihtne iseloomustada inimsuhteid on üpris keeruline. Arvan, et analüüsida inimeste omavahelist suhtlust, valitsevaid käitumisnorme ning läbisaamisi on igatpidi raske - seda siis reaal- või virtuaalmaailmas.
Ühesõnaga läksin kerget teed ning valisin selleks veebikeskkonnaks Orkuti.
Orkut on Google'i poolt arendatav suhtlusvõrgustik, mille eesmärgiks on olla kohaks, kus kasutajad saavad uute sõpradega kohtuda ja omavahel suhelda. Lisaks on seal olemas ka community'd ehk kogukonnad, mis ühendavad erinevaid kasutajaid. Kuni 2006. aasta oktoobrini sai orkutiga liituda ainult siis, kui olemasolev kasutaja kutsus. Nüüdseks pole liitumiseks kutset vaja.
Sait hakkas tööle 22. jaanuaril 2004. Selle kirjutas Google'i töötaja Orkut Büyükkökten vabast ajast, mis Google'i töötajatele oli lubatud.
Algselt nähti Orkuti kasutajaid eliitsetena, sest liituda sai vaid kutse läbi ja esimesed kasutajad said kutse Orkutilt endalt. Kuid 2004. aasta juuli lõpus ületas kasutajate arv juba miljoni piiri, ning septembri lõpus kahe miljoni piiri.
2004. aasta 19. juuni seisuga oli 31,8% orkuti kasutajatest Ameerika Ühendriikidest ja 28% Brasiiliast. Järgnesid Iraan, India ja Jaapan. Eesti oli riikide arvestuses 6. kohal 3,6%-ga.
2005. aasta juuli seisuga olid 73% orkuti kasutajatest Brasiiliast, järgmine riik oli ainult 6 protsendiga Ameerika Ühendriigid.
2006. aasta aprillis on 72% kasutajaid Brasiiliast, järgneb USA 11%-ga. Eesti on 10. kohal.
2006. aasta juuli seisuga Eesti kasutajate arv esimese kümne hulka ei kuulu – 10. koha võttis endale Itaalia.
(Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Orkut )
Lühidalt on Orkutist saanud väikse aja jooksul väga menukas portaal. Väga laialdaselt kasutatakse Orkutit ka eestlaste seas, sealhulgas võiks ära mainida, et kasutajaks ei ole ainult noorem generatsioon. Pole väga haruldane, kui mõne kasutaja Orkuti sõprusringkonda kuuluvad lisaks sõpradel ja kaaslastele veel ema ning isa.
Ühesõnaga saanud Orkutisse tuleb asuda looma endale profiili, kuhu saab märkida täpselt niipalju infot kui soovid. Alates nimest, kuni detailsete isikuandmeteni välja (kirjutada saab oma suhtumisest lemmikloomadesse, hinnata saab oma huumorisoont ning kasvõi jagada infot oma ideaalse kaaslase kohta). Kui palju ja millist materjali enda kohta soovitakse jagada, tuleb otsustada enda moraalist lähtudes. Samuti saab lisada pilte ja jagada nende kaudu infot oma tegemistest.
Peamiselt kasutatakse kasutajanimest on päris ees- ja perekonna nime, see on hea võimalus otsida ülesse oma vanu sõpru, kooli-, töökaaslasi. Leian, et selle portaali üheks suurimaks plussiks ongi vanade tuttavate taasavastamine.
Isiklikult arvan, et Orkutist on raske leida uusi tutvusi. Võimalik, et see on vaid minu arvamus, kuna pole antud võimalust kasutanud. Minu peamiseks huviks on hoida kontakte olemasolevate inimestega. Arvan, et on tore hoida niiöeda "silma peal" oma vanadel tuttavatel, jälgida, mida nad teevad ning vajadusel ka jätta skräppe (väiksed kirjad, mida kasutajad saavad omavahel jagada). Kuigi varasemalt toimus see kõik avalikult saavad kasutajad piirata seda kes ja kas neid kirjutisi näevad. Kes kindlasti tahavad oma teateid varjata võivad kasutada näiteks postkasti.
Arvan, et Orkutis valitsevad peamiselt meeldivad suhted, sest kokku on kogunenud omavahel tuttavad isikud. Võõraste ja ebameeldivate kasutajate eest saab ju kaitsta mitmesuguste piirangute abiga.
Ka inimesed käituvad üldiselt viisakalt. Vahest küll häirivad postkastidesse või skräppidesse tulnud spampost, kuid oma kogemusest võin öelda, et ka seda on vähemaks jäänud.
Lisaks tahaksin Orkutis ära mainida ka eelnimetatud kommuunid, kuhu siis saavad koguneneda ühesuguste huvidega inimesed. Näiteks on kommuune tehtud kirjanikele, näitlejatele, filmidele, söögile, joogile...jne (nimekiri on väga pikk ja kohati väga jabur). Kommuunidesse saavad koguneda kas kõik kasutajad või kutse aksepteeritakse kommuuni looja-modelaatori poolt. Plussiks on kindlasti sarnaste huvidega inimeste koondamine, kuid kindlasti on olemas ka miinuseid. Nimelt on nii mõnigi kommuun negatiivse varjundiga (olemusega), sealne kõnepruuk ei pruugi olla väga viisakas, julgetakse öelda välja ideid ja mõtteid mida reaalses elus vaevalt teha julgetaks. Samas arvan, et see probleem on pea igas veebikeskkonnas
Üks kommuun mida ka mina kasutan on Tallinna Ülikooli oma. Vahest leiab sealt huvitavat infot õppeainete, ürituste ja palju muu kohta.

Kirjutise alguses mainisin, et raske on jagada hinnanguid inimeste omavaheliste suhete kohta, kuid arvestades kui palju kasutajaid on Orkutis, siis võib oletada, et need peavad olema päris head ning asjalikud! Arvan, et internetis (või siis ka Orkutis) võib arendada väga asjalikke toredaid tutvusi, kuid millegagi ei tohiks liiale minna!
Samuti on olemas ka palju Orkuti vastaseid või antud lehekülge pilvaid inimesi, nagu teksti ülaloleval pildil näha võib....

Saturday, September 12, 2009

Ülesanne 4

Valida kaks tugitehnoloogia toodet (samast kategooriast - eriklaviatuurid, punktkirjatehnika vms) ja võrrelda neid omavahel.

Tugitehnoloogia tooted.

Tugitehnoloogia on mõeldud erivajadustega inimestele, et kergendada ligipääsevust arvutitele.
Valisin võrdlemiseks eelkõige vaegnägijatele mõeldud tugitehnoloogilisi vahendeid. Miks eelkõige vaegnägijad? Kiputakse ekslikult arvama, et pimedal või mõnel teisel nägemispuudega inimesel pole asja arvuti taha. Seetõttu tahangi purustada seda eksiarvamust.
Esiteks tuleb arvestada, et taolised lahendused on väga kallid. Kolmeks peamiseks kategooriaks on vaegnägemise korral kasutatav ekraanisuurendus ning pimeduse korral kasutatavad heli- ja kombitav väljund (tüüpiliselt punktkiri).
Konkreetsematest lahendustest valisin ekraanilugeja ja ekraanisuurendus.
Ekraanilugeja (ingl. k. "screen reader") - tarkvarapakett, mis muudab arvutiekraanile toodava informatsiooni mõneks muuks infoliigiks (tavaliselt heliliseks, kuid võib kasutada ka punktkirja vmm), teda kasutatakse koos vastava väljundseadmega (kõnesüntesaator, punktkirjamonitor). Ekraanilugeja. peamisteks kasutajateks on raske nägemispuudega inimesed, kes ei saa kuvariga töötada. Lugeja eeldab kasutatavalt riist- ja tarkvaralt reeglina teatavate nõuete täitmist (näiteks loetavate veebilehtede vastavust ametlikule standardile).
Tänapäevastel operatsioonisüsteemidel on olemas ka ekraanilugeja, kuid nende võimsus ja kasutatavus on erinevad - Windows 2000, XP ja Vista sisaldavad küllalt algelist Narratori, samas MacOS X süsteemides sisalduv VoiceOver on tunduvalt võimsam. Viimastel aastatel on kiiresti arenenud ka Linuxi ekraanilugejad - kui varasem Gnopernicus on küllalt lihtne programm, siis hiljem lisandunud Orca, mille arendamist toetab ka suurkorporatsioon Sun, on juba tõsisem töövahend.(Iti@bi)
Äripaketid on küllaltki kallid. Eestis esindab JAWSi MTÜ Jumalalaegas, kust tellides on 2009. aasta sügise seisuga JAWSi omaosalus 1990 krooni. Võrgust on saadaval tasuta testiversioon, mis töötab 40 minutit - seejärel tuleb arvuti uuesti käivitada). Eesti keele toetus puudub, kuid JAWS toetab soome keelt ning suudab töötada ka eesti kõnesüntesaatoriga.
(K.Kikkas, 2009)
Ekraanisuurendus - vaegnägemise korral kasutatakse tarkvaralahendusi, mis töötavad "virtuaalluubi" põhimõttel - vajalikku ekraaniosa suurendatakse (enamasti 2-16 korda). Vahel ühendatakse suurendaja ekraanilugejaga ja loetakse suurendatav ekraaniosa ka helikujul ette.
Peamised probleemid, mis suurendajaga esinevad:
* suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.
* "luubi" juhtimine ekraanil - mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.
Juba eespool mainitud sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine.
Sedalaadi tarkvara on saadaval peamiselt Windowsile, nii tasulisi (ca 400$), kui tasuta. Linuxile on olemas Orca (K.Kikkas, 2009)
Kui võrrelda neid kahte lahendust omavahel siis on selge, et nii ühel kui teisel on omad plussid ja miinused.
Pluss pooleks saab kindlasti lugeda seda, et mõlemad võimaldavad ligipääsu arvuti kasutamisele. Ekraanilugeja annab ainsana võimaluse tugeva nägemispuudega inimestele (pimedatele). Seega on tegemist suhteliselt ainulaadse nii mugava lahendusega. Ekraanisuurendaja on eelkõige mõeldud kergemate nägemispuudega inimestele. Olen ka ise näinud ekraanisuurendajat ning eelpoolmainitud probleemid tõesti esinevad selle juures. Eelkõige on fokuseerib programm ebavajalikke objekte, kohati on aeglane ning kohmakas. Kipun arvama, et ka vaegnägijale võib taoline olukord pigem meeleheidet kui rõõmu pakkuda.
Ühiseks miinuseks on kindlasti ka tarkvara kallis hind. Kuigi kasutusel on ka odavamaid või lausa tasuta lahendusi, siis korralikult toimiv süsteem nõuab ka rohkem väljaminekuid, mistõttu võib kvaliteetne teenus jääda siiski erivajadustega inimestele kättesaadamatuks.

Töö koostamisel kasutasin abimaterjalina:
Allikas: Kikkas K, (2009)Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Loetud 12.09.09 http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade
Iti@bi. Loetud 12.09.2009
http://itiabi.elil.ee/index.php/Ekraanilugeja