Ülesanne 6

Internetisuhtlusest!

Internetti ning erinevaid veebikeskkondi kasutan ma igapäevaselt Leida, aga kohta, kus oleks hea ja lihtne iseloomustada inimsuhteid on üpris keeruline. Arvan, et analüüsida inimeste omavahelist suhtlust, valitsevaid käitumisnorme ning läbisaamisi on igatpidi raske - seda siis reaal- või virtuaalmaailmas.
Ühesõnaga läksin kerget teed ning valisin selleks veebikeskkonnaks Orkuti.
Orkut on Google'i poolt arendatav suhtlusvõrgustik, mille eesmärgiks on olla kohaks, kus kasutajad saavad uute sõpradega kohtuda ja omavahel suhelda. Lisaks on seal olemas ka community'd ehk kogukonnad, mis ühendavad erinevaid kasutajaid. Kuni 2006. aasta oktoobrini sai orkutiga liituda ainult siis, kui olemasolev kasutaja kutsus. Nüüdseks pole liitumiseks kutset vaja.
Sait hakkas tööle 22. jaanuaril 2004. Selle kirjutas Google'i töötaja Orkut Büyükkökten vabast ajast, mis Google'i töötajatele oli lubatud.
Algselt nähti Orkuti kasutajaid eliitsetena, sest liituda sai vaid kutse läbi ja esimesed kasutajad said kutse Orkutilt endalt. Kuid 2004. aasta juuli lõpus ületas kasutajate arv juba miljoni piiri, ning septembri lõpus kahe miljoni piiri.
2004. aasta 19. juuni seisuga oli 31,8% orkuti kasutajatest Ameerika Ühendriikidest ja 28% Brasiiliast. Järgnesid Iraan, India ja Jaapan. Eesti oli riikide arvestuses 6. kohal 3,6%-ga.
2005. aasta juuli seisuga olid 73% orkuti kasutajatest Brasiiliast, järgmine riik oli ainult 6 protsendiga Ameerika Ühendriigid.
2006. aasta aprillis on 72% kasutajaid Brasiiliast, järgneb USA 11%-ga. Eesti on 10. kohal.
2006. aasta juuli seisuga Eesti kasutajate arv esimese kümne hulka ei kuulu – 10. koha võttis endale Itaalia.
(Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Orkut )
Lühidalt on Orkutist saanud väikse aja jooksul väga menukas portaal. Väga laialdaselt kasutatakse Orkutit ka eestlaste seas, sealhulgas võiks ära mainida, et kasutajaks ei ole ainult noorem generatsioon. Pole väga haruldane, kui mõne kasutaja Orkuti sõprusringkonda kuuluvad lisaks sõpradel ja kaaslastele veel ema ning isa.
Ühesõnaga saanud Orkutisse tuleb asuda looma endale profiili, kuhu saab märkida täpselt niipalju infot kui soovid. Alates nimest, kuni detailsete isikuandmeteni välja (kirjutada saab oma suhtumisest lemmikloomadesse, hinnata saab oma huumorisoont ning kasvõi jagada infot oma ideaalse kaaslase kohta). Kui palju ja millist materjali enda kohta soovitakse jagada, tuleb otsustada enda moraalist lähtudes. Samuti saab lisada pilte ja jagada nende kaudu infot oma tegemistest.
Peamiselt kasutatakse kasutajanimest on päris ees- ja perekonna nime, see on hea võimalus otsida ülesse oma vanu sõpru, kooli-, töökaaslasi. Leian, et selle portaali üheks suurimaks plussiks ongi vanade tuttavate taasavastamine.
Isiklikult arvan, et Orkutist on raske leida uusi tutvusi. Võimalik, et see on vaid minu arvamus, kuna pole antud võimalust kasutanud. Minu peamiseks huviks on hoida kontakte olemasolevate inimestega. Arvan, et on tore hoida niiöeda "silma peal" oma vanadel tuttavatel, jälgida, mida nad teevad ning vajadusel ka jätta skräppe (väiksed kirjad, mida kasutajad saavad omavahel jagada). Kuigi varasemalt toimus see kõik avalikult saavad kasutajad piirata seda kes ja kas neid kirjutisi näevad. Kes kindlasti tahavad oma teateid varjata võivad kasutada näiteks postkasti.
Arvan, et Orkutis valitsevad peamiselt meeldivad suhted, sest kokku on kogunenud omavahel tuttavad isikud. Võõraste ja ebameeldivate kasutajate eest saab ju kaitsta mitmesuguste piirangute abiga.
Ka inimesed käituvad üldiselt viisakalt. Vahest küll häirivad postkastidesse või skräppidesse tulnud spampost, kuid oma kogemusest võin öelda, et ka seda on vähemaks jäänud.
Lisaks tahaksin Orkutis ära mainida ka eelnimetatud kommuunid, kuhu siis saavad koguneneda ühesuguste huvidega inimesed. Näiteks on kommuune tehtud kirjanikele, näitlejatele, filmidele, söögile, joogile...jne (nimekiri on väga pikk ja kohati väga jabur). Kommuunidesse saavad koguneda kas kõik kasutajad või kutse aksepteeritakse kommuuni looja-modelaatori poolt. Plussiks on kindlasti sarnaste huvidega inimeste koondamine, kuid kindlasti on olemas ka miinuseid. Nimelt on nii mõnigi kommuun negatiivse varjundiga (olemusega), sealne kõnepruuk ei pruugi olla väga viisakas, julgetakse öelda välja ideid ja mõtteid mida reaalses elus vaevalt teha julgetaks. Samas arvan, et see probleem on pea igas veebikeskkonnas
Üks kommuun mida ka mina kasutan on Tallinna Ülikooli oma. Vahest leiab sealt huvitavat infot õppeainete, ürituste ja palju muu kohta.

Kirjutise alguses mainisin, et raske on jagada hinnanguid inimeste omavaheliste suhete kohta, kuid arvestades kui palju kasutajaid on Orkutis, siis võib oletada, et need peavad olema päris head ning asjalikud! Arvan, et internetis (või siis ka Orkutis) võib arendada väga asjalikke toredaid tutvusi, kuid millegagi ei tohiks liiale minna!
Samuti on olemas ka palju Orkuti vastaseid või antud lehekülge pilvaid inimesi, nagu teksti ülaloleval pildil näha võib....

Ülesanne 4

Valida kaks tugitehnoloogia toodet (samast kategooriast - eriklaviatuurid, punktkirjatehnika vms) ja võrrelda neid omavahel.

Tugitehnoloogia tooted.

Tugitehnoloogia on mõeldud erivajadustega inimestele, et kergendada ligipääsevust arvutitele.
Valisin võrdlemiseks eelkõige vaegnägijatele mõeldud tugitehnoloogilisi vahendeid. Miks eelkõige vaegnägijad? Kiputakse ekslikult arvama, et pimedal või mõnel teisel nägemispuudega inimesel pole asja arvuti taha. Seetõttu tahangi purustada seda eksiarvamust.
Esiteks tuleb arvestada, et taolised lahendused on väga kallid. Kolmeks peamiseks kategooriaks on vaegnägemise korral kasutatav ekraanisuurendus ning pimeduse korral kasutatavad heli- ja kombitav väljund (tüüpiliselt punktkiri).
Konkreetsematest lahendustest valisin ekraanilugeja ja ekraanisuurendus.
Ekraanilugeja (ingl. k. "screen reader") - tarkvarapakett, mis muudab arvutiekraanile toodava informatsiooni mõneks muuks infoliigiks (tavaliselt heliliseks, kuid võib kasutada ka punktkirja vmm), teda kasutatakse koos vastava väljundseadmega (kõnesüntesaator, punktkirjamonitor). Ekraanilugeja. peamisteks kasutajateks on raske nägemispuudega inimesed, kes ei saa kuvariga töötada. Lugeja eeldab kasutatavalt riist- ja tarkvaralt reeglina teatavate nõuete täitmist (näiteks loetavate veebilehtede vastavust ametlikule standardile).
Tänapäevastel operatsioonisüsteemidel on olemas ka ekraanilugeja, kuid nende võimsus ja kasutatavus on erinevad - Windows 2000, XP ja Vista sisaldavad küllalt algelist Narratori, samas MacOS X süsteemides sisalduv VoiceOver on tunduvalt võimsam. Viimastel aastatel on kiiresti arenenud ka Linuxi ekraanilugejad - kui varasem Gnopernicus on küllalt lihtne programm, siis hiljem lisandunud Orca, mille arendamist toetab ka suurkorporatsioon Sun, on juba tõsisem töövahend.(Iti@bi)
Äripaketid on küllaltki kallid. Eestis esindab JAWSi MTÜ Jumalalaegas, kust tellides on 2009. aasta sügise seisuga JAWSi omaosalus 1990 krooni. Võrgust on saadaval tasuta testiversioon, mis töötab 40 minutit - seejärel tuleb arvuti uuesti käivitada). Eesti keele toetus puudub, kuid JAWS toetab soome keelt ning suudab töötada ka eesti kõnesüntesaatoriga.
(K.Kikkas, 2009)
Ekraanisuurendus - vaegnägemise korral kasutatakse tarkvaralahendusi, mis töötavad "virtuaalluubi" põhimõttel - vajalikku ekraaniosa suurendatakse (enamasti 2-16 korda). Vahel ühendatakse suurendaja ekraanilugejaga ja loetakse suurendatav ekraaniosa ka helikujul ette.
Peamised probleemid, mis suurendajaga esinevad:
* suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.
* "luubi" juhtimine ekraanil - mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.
Juba eespool mainitud sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine.
Sedalaadi tarkvara on saadaval peamiselt Windowsile, nii tasulisi (ca 400$), kui tasuta. Linuxile on olemas Orca (K.Kikkas, 2009)
Kui võrrelda neid kahte lahendust omavahel siis on selge, et nii ühel kui teisel on omad plussid ja miinused.
Pluss pooleks saab kindlasti lugeda seda, et mõlemad võimaldavad ligipääsu arvuti kasutamisele. Ekraanilugeja annab ainsana võimaluse tugeva nägemispuudega inimestele (pimedatele). Seega on tegemist suhteliselt ainulaadse nii mugava lahendusega. Ekraanisuurendaja on eelkõige mõeldud kergemate nägemispuudega inimestele. Olen ka ise näinud ekraanisuurendajat ning eelpoolmainitud probleemid tõesti esinevad selle juures. Eelkõige on fokuseerib programm ebavajalikke objekte, kohati on aeglane ning kohmakas. Kipun arvama, et ka vaegnägijale võib taoline olukord pigem meeleheidet kui rõõmu pakkuda.
Ühiseks miinuseks on kindlasti ka tarkvara kallis hind. Kuigi kasutusel on ka odavamaid või lausa tasuta lahendusi, siis korralikult toimiv süsteem nõuab ka rohkem väljaminekuid, mistõttu võib kvaliteetne teenus jääda siiski erivajadustega inimestele kättesaadamatuks.

Töö koostamisel kasutasin abimaterjalina:
Allikas: Kikkas K, (2009)Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Loetud 12.09.09 http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade
Iti@bi. Loetud 12.09.2009
http://itiabi.elil.ee/index.php/Ekraanilugeja

Ülesanne 3

IT roll erivajadustega inimestele.

Infotehnoloogia mängib väga olulist rolli meie igapäevaelus. 2008. Aasta EMOR uuringu järgi on 17-74 aastaste inimeste seas 67% arvutikasutajaid. Kodus omavad arvutied 56% sama vanusegrupi inimestest ning Internet on olemas 52% -l. Keegi ei kujutaks kaasaegset ühiskonda ette ilma arvuti või internetita. Kindlasti on need kaks eelnimetatud väga olulisel kohal ka erivajadustega inimeste seas. Kui mõned ajad tagasi arvati, et arvuti on mõeldud vaid noorele õppija ja praegustele generatsioonidele, siis tänapäevaks on see müüt purustatud – arvutit suudab kasutada, olenemata vanusest, soost või muudest omapäradest. Vajalik on vaid tahe ja veidike juhendamist.
Nii nagu tavainimestele, on ka erivajadustega inimestele arvuti kasutamisel mitmeid funktsioone. Paljud kasutavad seda peamiselt meelelahutuseks, igapäevaste toimetuste kegemaks muutmiseks või enese teadmiste täiendamiseks. Teiste jaoks võib arvuti olla ka töövahendiks. Meeldiv on teada, et infotehnoloogia muutub üha kättesaadavamsk ka erivajadustega inimestele.
Tänapäeval pakutakse puuetega inimestele erinevaid arvutikoolitusi. Üheks õppepakkujaks on Tallinna Puuetega Inimeste Koda, kes korraldab regulaarseid tunde nii algajatele , kui ka edasijõudnutele. Paljudes taolistes ühinguteks on avatud arvutiklassid, kus on võimalik kasutada Internetti. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et enamikes taolistes asutustes töötavad ka professionaalsed õpetajad, kes on vajadusel valmis juhendama ning jagavad abi ning soovitusi.
Aastat 2004 tegelevad Microsoft Eesti, DHL ja IT Kolledz, SA heategevusprojektiga, kus kogutakse firmade kasutatud arvuteid, et neid siis jagada erivajadustega inimestele. Projekti eesmärgiks on firmade kasutuses olevate arvutitele uute omanike leidmine. Ideealgatajad leiavad, et Internet ja arvutid võiksid olla kättesaadavad ka neile inimestele, kes mingil põhjusel ei suuda seda endale lubada. Lisaks arvatakse, et kui üks arvuti on kuskil oma eesmärgid täitnud, suudab ta veel eduakalt teenida mõnda teist inimest kergemate tööde tegemiseks. Selleks on muidugi vaja arvutid, monitorid ja klaviatuurid kokku korjata, kontrollida., komplekteerida ja töökorda seada. Tulemuseks peaks olema töökorras arvutid, mis sobivad tavakasutajale lihtsamate protsesside elluviimiseks. Näiteks tekstitöötlus ja Interneti kasutamine.
Prokjetijuhid on veendunud, et inimesed, kellel on rohkem võimalusi, ressursse peaksid vastavalt võimalusele andma oma panuse ühiskonda, et kõigil oleks võrdsed tingimused. See kõik kokku annab eduka, turvalise ja õnneliku ühiskonna. (http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=398)
Ära tuleks märkida, et tegemist pole olnud ühe aastase projektiga, varsti võib taolist ettevõtmist nimetada traditsiooniks (vaata lisa, kuhu on projekt tänaseks arenenud http://www.vaatamaailma.ee/?p=268) Taoline projekt annab paljudele erivajadustega inimestele võimaluse arvuti kaudu saavutada rohkem iseseisvust. Interneti kaudu on võimalik hoida end kursis igapäevasündmustega, suhelda, leida vajalikku infot, meelelahutus võimalusi ja palju muud. Tänapäeval saab Interneti kaudu maksta makse, teha ülekandeid, tellida riideid, süüa, mööblit ja palju muud igapäeva eluks vajalikku. Interneti kaudu võib saada abi juriidiliste kui ka isiklike probleemide lahendamiseks. Lisaks on võimalus leida sõpru, kaaslasi, avaldada oma mõtteid, aidata teisi ning paluda ka ise abi. Ühesõnaga võib teha kõike, mida on vajalik aktiivseks ja täisväärtuslikuks eluks.
Arvuti kasutamisoskus annab võimaluse eksisteerida ka tööturul. Palju liikumispuudega inimesi on leidnud tasuva elukutse. Arvutit töövahendina kasutades võib leida tööd andmesisestajatena, veebi lehti luues, arvuti hooldajana, admininistraatorina…jne. Töö arvutiga saab tagada ka võimaluse töötamiseks oma kodus. See tähendab, et igapäevast kontoris istumist ei peeta vajalikuks ning inimene saab oma asjad tehtud kodustes tingimustes. Tööalaseid kontakte saab hoida ka telefoni, e-mailide, Skype või MSN – I kaudu.
Arvuti võib suureks abiks olla ka vaegnägijatele, lisaks tuleb leida vaid abivahendid, milleks võib olla kõneprogramm e kõnesüntesaator, punktkirja riba või suurendusprogramme. Taoliste vahendite olemasolu võimaldab aruvutit kasutada võrdväärselt nägijatega.
Üks huvitav areng erivajadustega inimeste jaoks toimus 2008. Aastal Tartu Ülikooli raamatukogus hakkas erivajadustega lugejaid teenindama ligi poolsada tuhat krooni maksnud lugemisteler. Aparaat töötab väga lihtsalt, tuleb vaid raamat või ajakiri sinna alla torgata ja ekraanile ilmub tekst, mida saab vajadust mööda kuni nelikümmend kuus korda suurendada. Teler tuli raamatukogus täiesti tühjale kohale: enne polnud seal vaegnägijatele selliseid erivahendeid. Alguses mõeldi ka spetsiaalsete luupide soetamise peale, kuid lugemisteleri eeliseks on see, et ta võimaldab tekitada ka tehisvärve: mõned vaegnägijad näevad nimelt vaid teatud värve ja jutt peaks ekraanil olema just seda tooni. Aasta algusest raamatukogus olnud raamatutekste inglis- ja soomekeelseks kõneks muutev arvuti töötab nüüdsest ka eesti keeles. Raamat pannakse skännerile, tekst jookseb ekraanile ja arvuti loeb selle nägemispuudega inimesele eesti keeles ette. Vabatahtlikud aitavad sisse lugeda ka audioraamatuid, et nägemispuudega inimesed saaksid kodus õppida.
Hea on mõelda, et kiires infotehnoloogia arengus mõeldakse ka erivajadustega inimestele, et kaasata ka neid tavaühiskonda ning muuta neid võrdväärseteks partneriteks tööturul.

Töö koosatmisel kasutasin:
Puutepunkti kodulehekülg : http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=398
Vaata Maailma kodulehekülg : http://www.vaatamaailma.ee/?p=268

Minu kodulehekülg tehtud ja 5 vihakortsu juures!

Kodulehekülge luues soovisin, et see oleks kergesti mõistetav kõigile, samas tahtsin, et jagatav info oleks asjakohane Seetõttu seadsin peamiseks tingimuseks lihtsuse, välitisin keerulisi värvilahendusi, tekstipaigutust, pildimaterjale.
Teemaks valisin eesti luule ning tuvustasin Betti Alveri elulugu ning loomingut.

Olin veendunud, et mina kohe kindlasti nende koodidega toime ei tule ja alguses tundus kodulehekülje koostamine väga raske, kuid päris pikka-pikka (väga pikka) süvenemist sain asjaga hakkama. Kodulehekülge ei tahtnud ma ülesse panna, sest ülesande peamiseks eesmärgiks oli tuvumine HTMLi koodide ja kasutamisega (ma arvan), millega julgen tunnistada - tulin toime. Nüüd selgus, et tuleks ikkagi asi kuhugi riputada, mis mulle üldse ei meeldi. Esiteks tegin endale zone.ee tasuta domeeni, aktiviseerisin selle ja elu tundus ilus, kuni hetkeni millal hakkasin lehekülge ülesse laadima (umbes 3 tunni pärast) ja zone hakkas mulle raiuma, et küll on vale domeen ja kasutaja jne. Lisaks ei saanud ta mulle uut parooli ka saata, kuna vale oli ka emaili aadress (mis oli 100% õige). Lõin asjale käega ning pöördusin abi saamiseks sõbra poole, kes aitas mul koduka ülesse laadida oma domeeni alla. Teiseks ei tahtnud ma oma tegemisi avaldada, kuna kasutasin jälle netiavarustustes leitud materjale ja pilte! Panin tekstide lõppu viited...ja HTML koodidesse lisasin ka Internetist leitud piltide asukoha aadressid (kui hiirega liikuda piltide peale, siis pildi nime asemel on koht, kus ma pildi leidsin. Millegi pärast see töötab Exploreris, Mozilla ei saa aru). Enda kaitseks tahan öelda, et ehk tulevikus kui ma pean tõesti veel tegema oma kodulehekülje (never say never), siis panen sinna ainult ja veelkord ainult ise välja töödatud matemaatilised valemid, keemilised kokteilid(joodavad ja mittejoodavad) ning kosmosest pildistatud (ise pildistatud ) Maa pildid.
Aga ülesandest natuke veel arvan, et HTMLi koodide põhiselt pole otstarbekas kodulehekülgi koostada (tundub väga algeline ning kohmakas, lisaks nõuab väga põhjalikku süvenemist ja koodidesse kipuvad kergesti tulema vead).
Samas tuleb tunnistada, et aeg-ajalt on vaja kiiresti riputada ülesse mõni kiire info, foto vms, siis on väga teretulnud taoline oskus!

Ahjah....Minu kodukas ka

Jõudu kõigile teistele häkkeritele!

Ülesanne 1

Teema 1: Tuua näide (ajaloost või olevikust maailma eri paigust) iga puudekäsitluse (tabu, tervisehäire, ühiskonna probleem, eluviis) kohta.

Puue kui tabu

Puudega inimesed ei kuulunud pikka aega tavaühiskonda. Puuetest ei räägitud avalikult ning paremaks peeti erivajadustega inimesi ühiskonnast eraldada. Isoleerimist peeti eelkõige vajalikuks seetõttu, et kardeti puude levimist sarnaselt nakkushaigustega. Parimaks lahenduseks arvati olevat taoliste ühiskonnaliikmete paigustamist kinnistesse asutustesse. Halvematel perioodidel leiti, et ainsaks lahenduseks on hukkamine (seda võimalikult varajases eas tehes).
Näiteks: antiikajal jäeti mitteterved vastsündinud surema, vanemad hülgasid neid. Vanas Roomas visati näiteks puudega lapsed kaljuservalt alla.
Keskaja Euroopas usuti, et vaimuhaigused on seotud kurjade vaimudega ning raviks peeti nn "kurjade vaimude väljaajamist". Selleks kasutati mitmesuguseid inimeste piinamisviise. Näiteks aheldati patsiente, peksti...jne.
Samuti võib näiteks tuua Nõudkogude ajal valitsenud suhtumist, kus ühiskonda ebasobimatud inimesed eraldati ning elati põhimõttega: "Mida ei näe, seda pole olemas"


Puue kui tervisehäire

Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.
Teisalt aga pani selline lähenemine puudega inimese üha enam passiivse "ravialuse" rolli - tema tervise parandamise eest pidid hoolitsema "targad ja õppinud" arstid ning tema asi oli olla sõnakuulelik patsient, kui ta soovis terveks saada. Puuetes hakati nägema midagi, mis vähendas või isegi nullis inimese teovõime - puudega inimene muutus subjektist objektiks. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel (medical model of disability), mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänagi.
(Kikkas K, 2009)

Usuti, et "tervisehädadega" inimesed pole suutlikud normaalseks eksisteerimiseks ühiskonnas ning sellest arenes eugeenika liikumine. Liikumine pidas vajalikuks ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste (andekus, töökus, kohusetunne) edasikandumise soodustamist ("positiivne eugeenika") ja kahjulikeks peetavate omaduste (pärilikud haigused, kuritegelikkus) edasikandumise takistamist ("negatiivne eugeenika"). Üheks eugeenika vormiks oli Saksamaal rakendatud rassihügieen.
Nõukogude Venemaal võimude soovitusel jätkus inimeste steriliseerimine, mis juhtus tihti teiste operatsioonide “kõrvalsaadusena”, kui arstid arvasid, et inimene ei saa laste kasvatamisega hakkama või on vaimse puudega. Steriliseeriti ka nn sotsiaalse näidustusega inimesi (nt prostituute, keda Nõukogude ühiskonnas olemas polnud) ja eriti päriliku puudega inimesi. Kokku steriliseeriti Nõukogude Eestis hinnanguliselt umbes tuhat inimest.
http://et.wikipedia.org/wiki/Eugeenika

Puue kui ühiskonna probleem

Puuetega inimestele olukord on tänapäeva ühiskonnas (ühiskondades) palju muutunud. Üha enam mõeldakse erivajadustega inimeste kaasamisele tavaellu, luues neile vajalikud võrdväärsed võimlused eksisteerimiseks koos tavainimestega. Üritatakse järgida põhimõtet, et puue on kui ühiskonna probleem.
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 26 tunnustatakse puuetega inimeste õigust „saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus”.
Puuetega inimestel on samad õigused, mis teistel Euroopa kodanikel. Selle tagamiseks, et nad saaksid kõnealuseid õigusi kasutada, pöörab Euroopa Liit erilist tähelepanu puuetega inimestega seotud erinevatele küsimustele. Peamine eesmärk on võimaldada puuetega inimestel kasutada kodakondsusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi täies mahus. Neil peaksid olema ka samasugused individuaalsete valikute ning oma elu suunamise võimalused nagu puueteta inimestel. Meetmed peaksid lähtuma vajadusest tagada juurdepääs ja kaasamine teistega võrdsetel tingimustel. Selles kontekstis on juurdepääs pikaajalisele hooldus- ja tugiteenusele esmatähtis. Kaalumist vajavate tegurite hulka kuuluvad ka puuete kompenseerimine, habiliteerimine ja rehabiliteerimine, puuete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede minimeerimine ning ebavõrdsus tervishoiu alal. Peamised eesmärgid on sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, tõkete kõrvaldamine, liikuvuse edendamine ja infotehnoloogia ärakasutamine. http://ec.europa.eu/health-eu/my_health/people_with_disabilities/index_et.htm

Puue kui eluviis

Puue kui eluviis järgi leitakse, et puue ei tohiks inimesi eraldada ühiskonnast, vaid inimesed peaksid seda võtma kui elamise viisi. Näiteks on kurtidel suhtluseks viipekeel, pimedad kasutavad pimedate kirja, liikumispuudega inimesed kasutavad liikumiseks abivahendeid...jne

Kasutatud kirjandus:
Allikas: Kikkas K, (2009) Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Loetud 12.09.09 http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_läbi_aegade
Lisaks:
http://ec.europa.eu/health-eu/my_health/people_with_disabilities/index_et.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Eugeenika

Tere tulemast!

Hei!

Minu nimi on Helen Voog. Olen Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi eripedagoogika tudeng. Alustasin oma õpinguid 2007. aasta sügisel ning hetkel on käsil kolmas kursus.

Siin asub minu ajaveeb, kus võib leida infot tegemiste kohta kursusel Haridusteholoogia erivajadustega inimestele .

Vaata lisaks:

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed